Ithemba kwindawo yezenzululwazi ngokubhekisele kunyango lwe-Alzheimer's
Izazinzulu zibona ukuba unyango luyenzeka kwisithuba seminyaka emi-5 ukuya kweli-10.
Ngaphakathi kwiCongress of Research and Innovation in Neurodegenerative Diseases ebibanjelwe eValencia, eSpain, izazinzulu ezithathe inxaxheba zavala umcimbi zinikezela ngemeko efanelekileyo malunga neminyaka ezayo kunye nophando lwesifo sika-Alzheimer, kuba uninzi lwathi inzululwazi Fumana unyango kwesi sifo kwiminyaka emi-5 okanye eli-10.
Izifo ezinje nge-Alzheimer's zingaliwa ngamachiza asithintelayo ngaphambi kokuba siqale ukusasazeka, nto leyo eya kuthetha inyathelo elibalulekileyo ekubuyiseleni ecaleni iziphumo ezibi.
Umphandi u-Agneta Nordberg ovela kwiZiko laseKarolinska eStockholm uchaze indlela inoveli esebenzisa ngayo ii-biomarkers ngokusebenzisa iteknoloji ye-positron emission tomography. Itekhnoloji yenza ukuba kube nakho ukuhlalutya ngaphakathi kwengqondo ngelixa umntu esaphila kwaye iyanceda ukulinganisa isixa se-amyloid kunye ne-tau, ezizezimbini iimolekyuli zeeprotein ezidityanisiweyo ezivumela ukumisela uhlobo lwe-Alzheimer's.
Ukuphuhliswa kweemolekyuli ezinceda ukulibazisa izifo ezinje nge-Alzheimer's.
Ngexesha elifanayo nolu phando, kukho iprojekthi ephuhlisa iimolekyuli ezinceda ukulibazisa okanye ukuthintela inkqubela phambili yesi sifo.
Abaphandi banyanzelisa ukuba kubalulekile ukuba bazi ukuba izifo ezonyukayo ezinje nge-Alzheimer's zizifo ezingachaphazeli iiseli zemithambo-luvo ezinokuba ngamaqela azodwa, kodwa zichaphazele uthungelwano lwe-neural olwenza ubunzima ngaphakathi kwengqondo yomntu nokusebenza kwayo.
Ezi ntlobo zonyango zokuthintela isifo zingaqala ukusetyenziswa ebantwini kwisithuba seminyaka emi-5 okanye emi-6, ngokweengcali zesayensi. Nangona beqonda ukuba ukukhula kwesitofu sokuthintela kungathatha ixesha elide, kwisithuba esimalunga neshumi okanye ishumi elinesihlanu leminyaka.